Saturday, April 27, 2013

Octoberfest in Valencia

Holaaa!
Teen täna kiire postituse eilsest Octoberfestist, sest muidu unustan hiljem ära mida kirjutada tahtsin. 
Kõik algas nii, et meie sõbrad kutsusid meid Octoberfestile, mis Saksamaast inspireeritult siin ka toimub ja asukohaks on härjavõitlusareen (Plaza de Toros). Sõbrad ütlesid meile, et saame 19.30 seal ees kokku, sest enne 20.00 on sissepääs tasuta. Aga kuna käisime veel enne linnas kohvitamas, siis jäime ikka täiega hiljaks. Jooksime mis hirmus, et ikka enne kaheksat kohale jõuda ja jõudsimegi nibin-nabin nii 20.01 kohale aga siis selgus, et sissepääs oli hoopis kuni 19.30-ni tasuta olnud. Nojah, me siis mõtlesime, et mis seal ikka maksame selle 10 euri ära ja saame selle eest veel mütsikese ning liitri õlut ka pealekauba. Ostsime piletid ära ja helistasin Nataliale ning selgus, et nad ei tulnudki sisse, sest nende jaoks oli hind veidi kallis, nad oleksid ainult siis tulnud kui sissepääs oleks prii olnud. Kutsusid meid endaga kuskile mujale veel istuma, aga me mõtlesime, et kuna juba sisse sai tuldud siis tuleb sellest ka maksimum võtta. Asusime siis leti äärde õlut võtma, kuid kuna valik oli suur tekkis kerge segadus. Küsisin müüjakutilt milline on kõige parem, vastuseks sain aga ainult selle, et mina olevat kõige parem. Nojah, pidin siis oma seitsmendat meelt kasutades mingisuguse õlle välja valima. Otsustasime Greetaga mõlemad Saksa heleda õlle kasuks. Ja õigesti tegime! See oli väga-väga maitsev, aga 1 liitrit käes kanda oli ikka väga raske. Kuna kõtud olid ka tühjad ja suurtel pannidel paistis isuäratav söök siis läksime ka selle järele. Küsisime friikartuleid ja mingisuguse picate vorstikese koos kapsa ja pudruga, aga selgus, et kui tahame midagi osta siis peame kõigepealt automaadist tseki võtma ja sinna maksma. Oeh, kui lihtsaks on tegelt asi tehtud, see väldib järjekorda ja seal rahaga arveldamist. Tsekid käes, saime ka toidu lõpuks enda valdusesse. Oi-oi kui hästi see ikka maitses, ja kes oleks arvanud, et me isegi lihtlabastest friikatest nii vaimustuses oleme, aga no õlle kõrvale lausa ideaalne! Ja vorstike oli selline hästi hea ja vürtsikas, ning lisaks nämmmi hapukapsas ja kartulipuder, mille peale olid puistatud mingisugused tundmatud krõbedad tükikesed. Eine oli aga tegelikkuses suhteliselt kallis, nagu vist kõik asjad Octoberfestil. Söögi eest läks kahepeale kokku 12,50. Kui söögid söödud istusime niisama ja jõime õlut ning saime tuttavaks ka meie kõrval lauas olevate Hispaania kuttidega. Otsekohe märkasime ka, et nendel on Viikingi mütsid, mida me terve aja endale ihaldanud olime, aga keegi ei olnud nõus neid meie siniste Paulaneri mütside vastu vahetama. Nemad aga õnneks olid, sest nad nagunii ei kandud neid mütsikesi. Olime nii vaimustusest Viikingite mütsidest, et tegime nendega isegi kergelt mingi 100 pilti :D Tegime ka vetsu peeglist paar pilti ja samal ajal varastati minu õlle kraanikausi pealt ära. Õnneks oli seal aga nii vähe veel alles, et see vargus oli küll täiesti mõttetu. Mõtlesime ka endale uued õlled või hoopiski mojitod osta aga kuna need olid nii kallid, siis ei hakanud raha rohkem raiskama. Meiega koos istuvatel noormeestel aga rahast vist kahju ei olnud, sest nad tegid meile üllatuse ja ostsid meile mojito ning suure õlle. Oeh, kus alles vedas :D 
Octoberfestil oli ka väga suur lava, kus esinesid erinevad Saksamaalt ja Hispaaniast pärit esinejad. Kuulsime nii joodeldamst, saksakeelseid, hispaaniakeelseid kui ka Robbie Williamsi inglisekeelseid tuntumaid lugusid. Ja kõigile läks see muusika hästi peale, sai isegi kaasa laulda ja tantsida. Inimesed olid nii pöörased, et tantsisid koguni pinkidel ja laudadel. Aga see oli tõesti võiks öelda mu elu kõige lõbusam pidu. Sest meeleolu oli nii laes ja kõik inimesed olid õnnelikud, ei mingeid kaklusi ega tülisi ega midagi sellist. Lisan nüüd aga pilte ja paar videot ka, siis saate aru kui tore seal oli :) Nii et soovitan kõigile soojalt minna Octoberfestile, lisaks heale õllele on seal ka hea söök, atmosfäär, muusika, seltskond ja kõik muu :) 
Nüüd aga videod ja pildid, enjoy!!! :)


















Saturday, April 20, 2013

Fiesta!

Hellou kallid lugejad!
Saan isegi aru, et olen päris halb blogipidaja ikka olnud. Aga nii võimatu on blogi kirjutamise jaoks aega leida, kui väljas päike särab ja kraadid tõusevad kuni 30ni. Jah, ka täna on selline ilm, aga kuna ma olen rannas olemisega liialdanud, siis pean tänase päeva kohe kindlasti kodus veetma. Nimelt olen ma üleni punane ja põlenud. Muidu on üldiselt enesetunne hea aga silmalaud kipitavad nii mis hirmus. Igaljuhul ma väga loodan, et see läheb peagi üle ja saan jälle rannamõnusid nautima minna. Sellest tõesti võib sõltuvusse jääda!!! Kavatsen siin kohe kindlasti pruunimaks saada kui tüüpilise Eesti suvega :) 
Kuna mul on nii palju vägevaid pilte, mida ma teiega veel jaganud ei ole siis teeksingi sellega täna algust, sest neid koguneb iga päevaga aina juurde ja juurde. Lisan pidudest mõningad pildid ja ehk räägin peost ka paari sõnaga.
Loodan, et teile meeldib sellist tüüpi postitus, sest ega ma siin midagi väga huvitavat täna kribama ei hakka :) 
Ahjaa, üks asi veel. Oletan, et kõik on juba märganud mu blogi uut välimust. Tegin enda idee teoks ja blogi peaks nüüd suvisem ja rõõmsam välja paistma, just nagu elu Hispaanias! 
Nüüd aga piltide juurde...vamos!

Valencias on mitmeid Vene poode, kus on müügil nii Vene, Läti, Leedu kui ka Eesti tooteid. Seal on isegi musta leiba ja pelmeene, aga mis peamine seal on kohukesed!!! Üldiselt ostamegi sealt kohukesi, keefiri, pelmeene, pasteeti ja küüslauguleivakesi. Leiba tahaks ka väga osta, aga kahjuks on see alati nii kõva. Sellel nädalal tegime aga uue avastuse - seal on ka Eesti siider - WIPII! Oeh, küll see maitses hästi siin Hispaania kõrvetavas kuumuses :)


Uskuge või mitte aga see on minu tehtud tiramisù! Kuna meil on siin tekkinud Itaaliast pärit sõbrad, siis loomulikult õpetati mind ka seda valmistama. Itaallased olid lummatud - pisikene ja nii tragi Eesti neiu nende köögis askeldamas ja sai esimese korraga juba sellise meistriteosega hakkama, vau - sellised olid emotsioonid. Ja nüüd on mu üks pikaaegne unistus tiramisùt tegema õppida täidetud :) 




Röövime fotovarustuselt kogu tähelepanu ära ;)

  Siis kui mulle sukelduja varustus selga pandi, oeh kui raske see oli - emotsioonid on ka vastavad :)

 Kuna paella on Hispaania rahvustoit, siis muidugi oleme me seda ikka ja jälle valmistanud ja söönud...      Aga peab tõdema, et minu maitse järgi söök küll ei ole, aga selle valmistamisel meelib mulle ikkagist kaasa lüüa! Mu perekonna ja sõprade jaoks tuleb minu tagasitulek küll maisteelamusterohke. Sest pean ju kodus ka katsetama hispaania- ja itaaliapäraste roogade valmistamist. 






      See on siis kui Greetal lambist keset õhtut külm hakkab ja kohe parandatakse asja :D




Järgvevad 3 pilti saadeti mulle eile kui Rudolf Punanina (loe: Kaisa) kodus istus ja ennast liigutadagi ei saanud, rääkimata siis kuskile minemisest. Mulle saadeti need pildid ja öeldi, et kui ma tahan siis nad saadavad Greetaga seda mulle ka koju kaasa - väga armas ju :) Pildil oli aga pann juba tühi, järelikult pidi üks paganama hea paella olema!




                                                   Toni ja Greeta :)

Kuna paljud teist juba ehk teavad siis mina, Greeta ja ka paljud teised Erasmuse tudengid töötame Happy Erasmuse organisatsiooni heaks. Igal kolmapäeval on Miniclubis erineva teemaga pidu ja meie aitame kaasa selle õnnestumisele. Greeta teeb klubis pilte, paljud jagavad peole pääsemiseks flaiereid ja osad neiud töötavad klubis peo ajal - teevad soovijatega koos pilte, jagavad igast nänni ja kingitusi, kaunistavad klubi enne pidu. Mina olen juba 3 korda klubis peo ajal töötanud, esimesel korral jagasin uksel saabujatele südamekujulisi pulgakomme, teisel korral Aloha kaelakeesid, kolmandal aga vuntse ja lisaks pidime neid soovijatele ka joonistama. Alguses arvasin, et kindlasti on klubis väga lahe töötada, saab paljude huvitavate inimestega tuttavaks ja muud sellist. Tegelikkuses on see töö aga kõike muud kui see mida ma ette kujutasin. Väga palju on purjus inimesi, kes on ääretult tüütud ja pressivad ennast peale ning soovivad tuttavaks saada ainult ühel eesmärgil. Ja kuna hispaanlased on temperamendilt hoopis teistsugused kui eestlased siis see on kohe ekstra kohutav. Kui näiteks sõbrannadega tantsida siis see pole midagi imestamisväärset enam meie jaoks, et keegi tuleb ja rabab sind lihtsalt tühja kohapealt tantsima, enne seda ei mingit kutset ega midagi. Ja isegi kui öelda neile, et ei taha nendega tantsida ja nad solvuvad ning kõnnivad minema siis kuskil poole tunni pärast võivad nad ikka uuele katsele tulla. Muidugi on klubis ka normaalseid inimesi - ei tahaks kõiki kohe kindlasti mitte ühte patta panna! Aga neid normaalse käitumisega ja viisakaid inimesi on ääretult vähe, või siis pole mul lihtsalt vedanud ja nende otsa ma sattunud ei ole - kui siis ehk paar üksikut korda. Ja see muidugi raskendab minu jaoks olukorda, et ma olen blond, see tähendab kohe ekstra palju üleliigset tähelepanu, mida ma üldsegi ei vaja, sest saan seda juba päise päeva ajal niigi palju. 
Kui nüüd teemast pisut kõrvale kalduda siis võin teile öelda, et ma ei saa rahus isegi mitte rannas ega poes käia. Rannas tullakse filmima ja küsitakse kas tohib meist Greetaga pilti teha... no tõesti! Ja kui ka sellist otsest tähelepanu ei ole siis kindel on see, et meie ümbruses olevate meeste pilgud on kõik meie peal. Alguses oli see meeldiv, et tänaval lauldi ja komplimente tehti aga mida päev edasi seda häirivamaks see muutub, tahaks juba lihtsalt veidigi rahu saada ja normaalsete inimestega tutvuda, mitte sellistega kes kõik sinuga kohe midagi palju enamat tahaksid. Nii palju siis sellest aga jah praeguseks olen küll hispaania meestes suhteliselt pettunud, aga loodan, et mul avaneb ehk mõni võimalus veidikenegi rahulikumate ja mitte nii moosijate meestega kohtuda. 
Tagasi aga klubis töötamise juurde. Miniclub on tegelikult selline suhteliselt pisike klubi aga kuna seal toimuvad kolmapäeviti Erasmuse tudengite jaoks peod, siis nende puhuks on ta täpselt paraja suurusega. Mõni kord on klubi ülerahvastatud ja ei saa isegi liikuda, teistel kordadel aga ruumi kui palju, nii et see on täiesti suhteline. Klubis töötavad inimesed on kõik aga väga-väga sõbralikud. Dj naeratab kogu aeg ja kui temalt uurida midagi tema töö kohta on ta alati nõus rääkima ja näitama kuidas asi tegelikult käib. Klubi turvamees on aga üllatus-üllatus Vene päritolu Igor, kes tegeles oma nooruspõlves maadlemise või mingi taolise asjaga ja tuli Hispaaniasse treenima ning siia ta elama jäigi. Ka tema vend ning venna pere pidid siin elama. Temaga saan vähemalt enda vigast vene keelt praktiseerida ja peab tõdema, et kooliajast  tuleb nii mõnigi asi meelde kui kuulda venelasi rääkimas. Aga muidugi on klubis töötamise juures boonuseks ka see, et joogid on tasuta, tahad sa siis shotte, kokteile või hoopis vett - kõike saab! 
Nüüd aga mõningad pildid, mis klubis on tehtud. Paljusid olete juba ehk fb-s näinud ja paljusid mõttetuid pilte ei hakka ma teiega jagama ka, sest mul on pilte nii-nii palju, kuna paljud noormehed tahavad ju ilusate neidudega koos pilti aga tegelikkuses ei tunne ma neid inimesi, seega on need minu jaoks suvakad pildid. 


                       Andrea, Sara ja Maike´ga, kes samuti meiega koos töötavad :)

                                                            Luca´ga


                                          Walteriga - töötab ka meiega koos :)

                               
                                   ja muidugi kohustulik pilt Greetaga :)

                                  Felipe´ga, kes on üks Happy Erasmuse pomodest

Davide´ga, kes on Happy Erasmuse asutaja ja omanik

Siis kui kunagi Mya´t avastamas käisime


                        Tegime Davide´le sünnipäevaks tordi, ja oi-oi kui õnnelik ta oli! :D

                                                               Piña colada












                                         Siis kui Triin mul külas käis, wipii :)









Rohkem mul aga teiega jagamisväärseid peopilte pole, oeh õnneks, sest neid on minu jaoks niigi palju. Seega praeguseks lõpetan ja ehk teen täna või homme veel mõne postituse, sest mis mul ikka siin kodus muud teha on peale õppimise ja netis istumise, blogi pidamine on vähemalt kasulik tegevus ehk :) 
Adiòs ja nautige Eesti kevadist päikest, suvi pole enam kaugel!!! :)))