....Madrid!

Holaaa! 
Täna jätkan juttu sealt, kus eelmises postituses pooleli jäin.

Kuna meie sõber Javier sai alles töölt tulema kella kuue aeg ja pärast seda pidi ta tenniseturniiril mängima, siis meile jõudis ta järgi alles peale kaheksat. Seni tuiasimegi lihtsalt linnas ringi nagu eelnevaltki mainitud. Kui juba kell kaheksa poole tiksuma hakkas olime ringi jalutamisest juba päris väsinud ja tüdinud. Mõtlesime, et võiks kuskile restorani sööma minna, aga kuna me ei osanud isegi mitte aimata kus hea toit võiks olla,  otsustasime, et ootame Javieri ära ja siis vaatame edasi. Lõpuks saabus ka kauaoodatud Javier ja tal olid juba plaanid tehtud. Kõigepealt suundusime ühte suurde spordikaupade keskusesse, kust Javieril riideid vaja oli. Nimelt käis ta nädal tagasi oma sõpradega Sevillas matkamas ja sealt tagasi tulles avastas, et tema ja ta sõbra kotid olid vahetusse läinud ning sinna tema sooja ilma riided jäidki. Muidugi saab ta need hiljem tagasi aga La Coruñasse mineku ajaks oli tal uusi asju vaja. See spordikeskus oli nii suur ja minu jaoks nagu tõeline unistuste koht. Sealt võis leida absoluutselt kõike alustades lumelauavarustusest ja lõpetades kalastustarvetega. Vaatasin ka, et ehk leian Kaivole kingituseks midagi aga kuna valik oli nii suur ja lai siis ei osanud ma üldse orienteeruda ja aru saada, mida ma ostma peaks. Kui Javier lõpuks oma kampsunid ja tuulelohed ostetud sai, suundusime edasi tema kodu poole. Madridis autoga ringi sõites tutvustas ta meile ka tee peale jäävaid hooneid ja nii saime veelgi enam aimu, kui imeline see linn tegelikult on. Javier elab Madridi külje all ridaelamus, mis on üpris lennujaama lähedal. Tema koju jõudes olime nii vaimustuses, kõik see ilus korter ja nii maitsekas sisustus, lisaks veel maja taha jääv bassein - mis ma muud öelda oskan, kui vau. Korter ise ei olenud tegelikult väga suur - avatud köök ja elutuba, 2 vannituba, tema magamistuba, külalistetuba ja rõdu - aga kuna ta elab üksi, siis sellest on enam kui küll. Ta olevat selle korteri ostnud kui see oli väga halvas seisus ja lasi kõik seinad maha lõhkuda ning planeeris ise, et kuhu mis tuba tuleb ja sisustuse kaasa arvataud. Pärast seda kui olime ennast külalistetuppa sisse seadnud, istusime tema imelises köögis ja jõime veini. Õige pea saabus ka tema sõber Sergio, kes meile kõigile õhtusöögiks sushit tõi. Lasime aga hea maitsta ning lisaks hoidsime silma peal ka jalgpallil. Kuna Sergio on suur Real Madridi fänn, siis pärast mängu oli ta üpris nukras meeleolus. Õhtu lõppes aga vara, sest järgmise päeva hommikul kell 09.30 oli vaja juba La Coruña poole teele asuda ja otsustasime, et ei hakka välja minema, nagunii oli pikast päevast väsimus peal.
Praeguseks jätan aga jutu jälle poolikuks aga lähipäevil jätkan kindlasti. Lõpetuseks lisan aga mõned pildid ka, et postitus vähegi pikem ja huvitavam oleks :)


                          Nii algas meie teekond Valenciast Madridi poole - õnnelikult!

                   

                                                   Madridi metroo

                                                                   

                        Kuulus ja juba palju kordi mainitud kuju karust koos puuga

                             

Selle kujuga oli tore lugu. Alguses vaatasime eemalt väga pikalt, et kas see on päris inimene või lihtsalt kuju. Kuna paljud inimesed maskeerivad ennast teatud tegeleseks ja seisavad liikumatult, arvasime, et ka see on järjekordne päris inimene, kes lihtsalt nii raha teenib. Tahtsime väga pilti temaga teha aga kartsime, et ehk ta ehmatab meid ja hakkab liigutama, aina julgust kogudes ja lähemale jõudes selgus aga tõsiasi, et tegemist oli meie õnneks kõigest kujuga. 

                             Ilmselgelt olime Rolexi hindadest "pisut" shokeeritud.

   

                                         Leidsime päris huvitava postkaardi

                                                             

                       Ilmselgelt ei ole mu poos nii graatsiline kui kõrvalistuval daamil.

                               

 See pilt on tehtud selles suures sporditarvete keskuses, kust nagu ma eelnevaltki mainisin tõesti kõike leida võis. Ja Greeta oli vaimustuses ratsutamistarvetest. 

Kuna Javier reisib väga palju, siis leidsime kõikide muude suveniiride seast ka Matrjoška.

                 
                                 Järgevad pildid on Javieri imeilusast kodust

                                         
Neid nelja südameröövlit kohtasin Madridis ringi jalutades. Omanik ütles kohe, et jah muidugi võta ta sülle kui tahad ja tee pilti, et nad väga sõbralikud - ja tõsi ta oli :)

Kuna kõik eelnevad pildid on tehtud Greeta telefoniga, siis kvaliteet on selline nagu on :)

See on tänaseks aga kõik, nüüd jääb üle vaid öelda:  "Buenas noches!" :)

Mi primera vez en Madrid!

Buenas tardes kallid lugejad!

Olen nüüd nädal aega blogimaailmast eemal olnud puhkuse tõttu. Aga vähemalt nüüd on nii mõndagi, millest kirjutada. Ilmselt paljud ei teanud, et läksime algselt Madridi oma sõbrale külla ja siis sealt edasi surfiparadiisi La Coruñasse, kuna me üritasime seda nii kiivalt saladuses hoida. See on mingi ebausu taoline teema, et kui kõigile rääkida siis tavaliselt ei lähe asjad nii nagu plaanitud, või on see lihtsalt minu ja Greeta veidrus :D Aga jah, kuna vähesed teadsid, siis läks kõik nagu valatult ja reisil saime ilusti käidud. Nüüd alustan aga algusest...

Teisipäeva hommikul startisime oma kodust raudteejaama poole, kus pidime Zoe´ga kokku saama. Zoe on neiu, kelle me blablacar´i saidi kaudu leidsime ja kes samal päeval kui meilegi sobis Madridi poole oma autoga sõitis. Blablacar´i saidilt saab vaadata erinevaid pakkumisi, et kes läheb mis linnast mis linna teatud ajal, mitu kohta autos on ja palju maksab. Kui raudteejaama jõudsime ja ootasime ning muudkui ootasime, arvasime juba, et ehk Zoe ei tulegi. Polnud ju varem blablacar´i saiti kasutanud ja ei osanud arvatagi, et kas see on usaldusväärne või mitte. Õnneks oli meil aga Zoe number, helistasime ja selgus, et ta hilineb nagu hispaanlasted ikka ja peaaegu alati. Kergelt 20 minutit hilinemist ja Zoe jõudis oma pesukotiga (Peugeotiga) kohale. Algselt oli ehmatuseks tema veidi mõlkis auto esitiib, mõtlesime, et ehk on tegemist väga kogenematu juhiga, kuna ta nägi ise ka väga noor välja. Tegelikkuses osutus asi aga hoopis vastupidiseks. Zoe on väga kogenud ja hea sõitja, ja tema kohta küll see väljend ei kehti, et "naine roolis, auto kraavis." Zoe´l oli kaasas ka sõbranna, ja nii saime meie taga istuda ja omavahel jutustada, ning nemad samamoodi. Sõit kulges Hispaania korras teedel väga kiiresti ja kogu selle maastikujälgimise ning vaimustuse peale olimegi lõpuks Madridi jõudnud. Siis tuli mure, kus meie saaksime maha minna, sest neil oli plaanis Madridi äärelinna minna. Meie aga pidime meie sõbra Javieriga kesklinnas kokku saama. Õnneks oli Zoe nii sõbralik ja otsis aadressi välja kuhu me minna tahtsime ja sõidutas meid sinna. Madridi kesklinnas on veel ulmelisem liiklus kui siin Valencias. Madridis on kõigil kuskile väga kiire, kihutatakse ja tehakse ootamatuid manöövreid, aga Hispaanias on see tegelikult üpris tavaline sõidustiil. Nimet kui Zoe hakkas pöörama, siis ühel meesterahval sai kannatus sekunditega otsa ja ta üritas meist mööda sõita, kuigi ta ei mahtunud ja nii kriimustas ta Zoe auto   vasaku tagatiiva täiesti ära. Me olime nii ehmunud, aga Zoe suhtus sellesse rahulikult, ta ütles vaid "Que cabròn!" (tõlk. milline tõbras!) Pidasime auto kinni ja Zoe jäi selle meesterahvaga asju edasi arutama, aga kuna meie olime jõudnud täpselt oma sihtpunkti, siis võtsime oma suured kotid, maksime raha (kujutage ette, vaid 15 euri nägu!!!) ning jätsime hüvasti. Kahju oli Zoest tegelikult, et ta oma autole kriimud sai, sest ta oli nii tore neiu ja tundsime ennast kohati süüdlasena ka, et ennast kesklinna viia palusime. Edasi suundusime siis kohvikusse Javieri ootama, kuna ta pidi veid tööasju enne meiega kohtumist ajama. Sõin oma esimese Madridist ostetud piruka ja jõin väga tillukese klaasi naturaalset apelsinimahla, ja juba see läks maksma ligi 5 euri, kohe näha, et olime pealinna jõudnud. Javier lubas, et 20 minuti pärast tuleb ta kohvikusse meiega kohtuma, aga tüüpilisel hispaanlasel läks hoopis 50 minutit. Javier oli rõõmus ja sõbralik nagu ikka ning vabandas, et peab tööle kahjuks tagasi minema, aga tõstis meie kotid oma autosse ja näitas meile ära kuidas me saame metrooga päris-päris linna keskele minna. Javier oli veidi pettunud, et meile ise linna näidata ei saa, aga meie jaoks oli see väga okei, et omaette seigelda saime. Läksime siis metroojaama ja oioioi kui keeruline seal midagi aru saada oli, kuhu täpselt minema peaks ja millised piletid ostma. Madridi metrooühendus on ikka mitukümmend korda suurem kui Valencias. Õnneks leidus abivalmis turvamees, kes meil pileteid osta aitas. Väravadest läbi mindud leidsime uue ohvri, kellelt abi küsida. Sõbralik noormees näitas meile kuhu täpselt minema peame ning seletas, mis kohas ühendus tuleb teha ja kus lõpuks maha peame minema. Keeruline aga õnneks sõbralike hispaanlaste abiga jõudsime ilusasti Sol´i peatuseni ja wipiii olimegi Madridi täiesti keskel. Maapeale jõudes olime vaimustuses, nii palju rahvast ja nii palju ilusaid ning kõrgeid hooneid. Kuna Madridis pidi sama päeva õhtul jalgpallimatš Borussia Dortmundi ja Real Madridi vahel olema, siis kogu linn oli saksa jalgpallifännidest pungil. Kõik olid ülevas meeleolus ja palju kogunemisi oli, millel politsei kullipilgul silma peal hoidis. Meie aga uitasime niisama Madridi vahel ringi ja imetlesime kõike kaunist, mis meid ümbritses. Esimene vaatamisväärsus, millega pilte tegime oli muidugi Madridi sümbol - karu koos puuga. Edasi jalutasime erinevatel peatänavatel ringi ja uudistasime, kus aga midagi näha saaks, sest kui nüüd aus olla siis ega me ei valmistunud Madridi tulekuks ennast üldse ette ja meil polnud eriti aimu mida me seal nüüd väga näha tahaks. Eeldasime, et Javieril on vaba aega, et meile kõike olulist tutvustada ja näidata. Külastasime ka erinevaid poode, nii suuri ja tuntud poekette kui ka pisikesi turistikaid, kust võib leida täpselt samasuguseid asju nagu Valenciast, ainuke vahe oli see, et asjadele oli peale kirjutatud Valencia asemel Madrid ja Valencias pole karu koos puuga. Aga teised asjad olid kõik samad. Kohati paistis see isegi imelik, et miks kõik see nänn sama on. Madrist tahaks ikka midagi palju erinevat ja muud leida kui siit, sest Madrid on ikkagi pealinn. Greeta ostis endale ka südamekujulise magneti, mille peal ka üllatus-üllatus karu ja puu olid. Mina ei leidnud aga endale midagi, sest kõik tundus kuidagi keskpärane, aga ma tahtsin midagi erilist. 

Aitab aga tänaseks teile küll, nii palju ühel päeval lugeda pole üldse huvitav. Homme jätkan aga sealt, kus täna pooleli jäin ja ehk jõuan juba piltideni ka kui hästi läheb :)

Pero ahora, buenas noches a todos! Besos y abrazos!

-Kai