Täna lappasin pilte ja avastasin, et nii-nii paljud pildid pole veel siia ülesse jõudnud. Muidugi on minu peas ka palju postitusi, mis kunagi siia jõudma peaksid aga ajanappuse (pisut ehk ka laiskuse) tõttu on need endiselt minu aju mingis x kohas ja ma väga loodan, et ma neid ära ei unusta! Aga kuna kuskilt tuleb ju algust teha, siis täna jagan teiega minu veebruarikuiseid mälestusi Valencia Keskturust ja loomulikult ka sealseid pilte.
Enne kui me päriselt oma jalad sinna suurde keskturu hoonesse tõsta saime, olime mitmed korrad vaid selle ust vahtida saanud. Alati kui sinna kohale läksime, oli see kinni. Kõndisime ümber maja aga kuskilt ei olnud näha ka lahtioleku aegu. Kokkuvõttes tuli meile appi sõber Google ja saime teada, et turg on avatud vaid hommikupoolikust lõunani. See on nii vist igalpool, et turg on avatud hommikupoolikutel, ei tea miks me küll ise selle peale ei tulnud??? Turuhoone on tegelikult juba väljast vapustav aga see pilt, mis seest avanes oli veelgi parem. Nii palju puu- ja juurvilju, lihatooteid, erinevaid rahvuspäraseid roogi (nii Itaalia, Hispaania kui ka Kreeka) suur juustuvalik, pagaritooteid jne. Sealt võis kõike, mida toidu kohapealt hing ihaldas, osta - vähemalt minu jaoks tundus see nii. Asi ei olnud ehk ka niivõrd selles suures valikus, mis meid seal ees ootas, vaid asjade paigutuses. Kõik oli nii ideaalselt seatud ja mõned boksid olid eriti kenad, nii et pildistamiseks jagus seal materjali küll. Alguses kõndisime nagu peata kanad ringi, ahmisime õhku ja liikusime kiirustades ühe boksi juurest teise, justkui kaoks avanev vaade kusagile. Iga järgnev lett oli muidugi hoopis parem kui eelnev. Kui enda arvates kõik vahekäigud läbinud olime ja pildid tehtud saime, hakkasime mõtlema, mida koju kaasa osta võiksime. Ja vot siis kui tundisime, et okei ostaks banaane, maasikaid ja muid puuvilju, läks valik tõeliselt raskeks - kust boksist peaksime ostma oma kaubad? Konkurents müüjate vahel on nii suur. Juba maasikaid müüb ligi 15 boksi vähemalt. Ja valikut teha oli meeletult raske. Alguses võrdlesime hindu aga kuna hinnad on üpris sarnased siis läks välimuse võrdlemiseks. Üks maasikas oli ilusam kui teine ja tegelikult sööks ju neid kõiki maasikaid. Aga kuna valik tuli teha siis ostsime maasikad ja teised puuviljad ühest suurest boksist, kust kõike suures valikus leida võis. Nii ei pidanud sinna ja tänna erinevate asjade jaoks minema. Kaupa ostes avastasime muidugi ka, et paljud kohad on veel käimata, sest tõesti see hoone on väga-väga hiiglaslik ja suutsime isegi mitu korda ära eksida. Lõpuks kui turg sulgema hakkas, avastasime, et isegi igasugused veeelukad on seal lettidel esindatud aga kuna meil enam aega polnud siis neid ei jõudnud me ei pildistada ega kaasa osta. Peaks vist teinekord sinna kohe hommikul vara kohale minema, et jõuaks ikka kõike näha. Kaladest ja krabilistest oleks kindlasti vägevaid pilte ka saanud. Ja kuna ma pole 2 kuu jooksul kalamarja saanud, siis loodan sealt sedagi leida. Mu isu kalamarja järele kasvab iga päevaga ja arvan, et kui Triin mulle nüüd esmaspäeval külla tuleb, siis kindlasti viin ta ka sinna. Siis saab Triin ka seda suure turu võlu nautida. Rohkem aga keskturust midagi põnevat rääkida pole, jääb üle vaid pilte uudistada.
Lisan siia paar pilti ka langustiinidest, karbikestest ja seepiast. Kui Greeta paellat valmistas ja mul igav oli siis käisin neid elukaid kõrvalt piilumas ja pildistamas :)
No comments:
Post a Comment